Copyleft ja litsentsi valik

Tugev copyleft: sellised litsentsid tahavad, et lõpptootel  oleksid samad litsentsid litsentsid nagu alguses(täpsemalt tarkvara, mis on tehtud originaali muutmise teel). Aga mis on olulisem, kas kasutajakogemus või lihtsus arendajatele? Sellel juhul on kasu ainult kasutajatel, arendajad peavad raskustega ise hakkama saama. Samuti on seda raske integreerida hübriidsüsteemidesse. Näide sellest võiks olla Sleepycat litsents, mis on kasutusel Oracle Corporationsi poolt. Mis sai nime algse kirjastaja Sleepycat Software järgi.

Nõrk copyleft: nagu nimigi ütleb, on see nõrgem kui eelmine. See tähendab, et sellel on teatud piirangud. Sellel on samad nõuded nagu tugeval copyleftil, kuid see võimaldab paremat ühenduvust mittevabade süsteemidega. Seda kasutatakse enamasti tarkvararaamatukogude jaoks. Tarkvararaamatukogud on arvutiprogrammide kasutatavad mitte-volitaalsed ressursid. Seega ei nõua teekide copyleft uut tarkvara nende spetsiifiliste litsentside saamiseks. GNU LGPL on suurepärane näide. Samuti on see natuke keerulisem kui tugev copyleft, kuna see sisaldab lisapiiranguid.

No copyleft: Sellel pole üldse piire, peaaegu. Kõlab eksitavalt, kas pole? Kuna see annab arendajatele kahest litsentsist suurima vabaduse. See võimaldab koodi sisestamist tarkvarasse või programmidesse, mida levitatakse mõne muu litsentsi, sealhulgas omandiõiguse alusel. Tarkvara ise jääb vabaks, mis on lõppkasutajatele kasulik. Järgneval näitel on mõned nõuded, kuid seda peetakse lubatavaks: Apache litsentsi versioon 2.0. See litsents võimaldab tarkvara kasutajatel tarkvara, mis tahes eesmärgil levitada, muuta või muul viisil kasutada, kui kasutajad teevad seda litsentsitingimuste kohaselt. Mõiste ütleb, et kasutaja ei saa olemasolevaid autoriõiguseid, patendi või kaubamärgi ja omistamisteateid eemaldada.

Lõpetuseks litsentsi valik sõltub tõesti sellest, mida soovite luua. Mulle pole näiteks kunagi meeldinud ühegi tarkvara eest maksta, see aspekt, et non copyleft on tasuta, on veelgi parem. Kuid üldiselt pole ükski litsents teistest halvem, see sõltub projekti vaatenurgast ja visioonist.


Kasutatud allikad:

xdhttps://www.shlomifish.org/philosophy/computers/open-source/foss-licences-wars/foss-licences-wars/types-of-licences.xhtml

https://dbpedia.org/page/Sleepycat_License

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eesti infoühiskonna arengukavast

Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 sain lugeda, mis visiooni Eestile nähti vaadates 7 aastat tulevikku. Minu meelest kõige paremini täide läinud visioon on see: Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul. Haridust on tänapäeval IKT kasutamise abil hästi kättesaadav. Kindlasti on ka õppimine väga paindlik, sest saab õppida video salvestuste põhjal ja pole vajadust näiteks tunnis reaalajal kohal olla. Eestis on võimalik ka läbida e-kursusi, mis võimaldavad õppida, ka lisaks töölkäimisele ja nii öelda elukestva õppe raames.  Üks visioon, mis minu meelest ei ole väga hästi täitunud on see: Inimesed on saanud IKT abil niinimetatud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest. IKT kasutuse tõttu saavad k
Lisateave

Virginia Shea raamatu "Netiquette" 10 käsku

Kujutis
  8. Reegel Virginia Shea raamatust “Netiquette ütleb “ Austa teiste inimeste privaatsust” ehk (Respect other people's privacy) . Privaatsus tänapäeva maailmas on üha raskemini saavutatav, inimesed elavad tervelt kahes maailmas, virtuaalses ja füüsilises. Selleks, et oma privaatsust kaitsta peab olema hoolikas, eriti internetis. 8. Reegel küll ütleb, et kui päris elus pole viisakas kellegi isklikes asjades sorida, siis nii on ka see netis. Küll, aga leidub palju inimesi, kes just otsivad kohti kust teiste kohta privaatset informatsiooni saada ja seda omakasupüüdlikult ära kasutada. Sellepärast on tähtis jälgida, mida sa netis enda kohta jagad, keda usaldad ja kellele,mis informatsiooni jagad. Minul on olnud näiteks juhuseid, kus on mulle kirjutatud ja küsitud isikliku informatsiooni, kas näietks mingit meeldivat juttu alustades ja siis privaatsete andmeküsimusteni jõudes, muidugi on paljud sellised katsed noorte jaoks näiteks läbinähtavad. Kuid inimesed, kes pole pikaajalised või
Lisateave

IT ja Eetika

  Viimase nädala teema on firmade eetikakoodeksid. Valisisin firmaks kelle, eetikakoodeksiga lähmalt tutvusin, Apple’i. Mina arvan, et kindlasti on hea panna eetikakoodeks kirja, sest siis on teada firma ideed ja vaated kuidas asjad käima peaks ja nii teavad saab ka teada kohe ka töötaja, kas firma ja tema vaated kattuvad, et arusaada, kas see on sobiv koht talle. Mina lugesin lähmalt IBM-I eetikakoodeksit. Nende eetikakoodeks jaotub mitmesse osasse. Üks neist on näiteks: IBM ei kasuta mis tahes tüüpi sunniviisilist või tahtevastast tööd, tööle asumine on vabatahtlik. Sam,uti ei kasuta and ka lapstööjõudu, mis on minu jaoks väga oluline, firmade puhul kelle tooteid või teenuseid ma kasutan. Osad punktid on ka minu meelest enesestmõistetavad, aga alti on hea need kirja panna, näiteks nagu punkt austuse ja väärikuse kohta:   IBM kohtleb kõiki töötajaid austusega ja väärikalt ega kasuta kehalist karistamist, vägivallaga ähvardamist ega muid füüsilise sundimise või ahistamise vorme, mida
Lisateave