Tugilahendus: eksoskelett

 

Minu jaoks üks üks huvitav tugilahendus on näiteks eksoskelet. Meditsiinilised eksoskeletid on loodud aitama inimeste liigeste/jäsemete liikumist teatud kindlal viisil, kui nende funktsionaalsus on piiratud ehk siis eksoskeleton on põhimõtteliselt robotstruktuurid, mis kinnitatakse liigeste külge, et asendada lihasjõudu, kui seda vaja läheb või inimesel endal seda pole.

Eksoskeletid aitavad näiteks amputeeritute ja teiste liikumispuudega inimeste kõndida. Konsultatsioonifirma Frost & Sullivan andmetel juhitakse uut eksoskeleti põlvkonda AI kaudu ja integreeritakse neid seadmeid nutika robootikaga. Pehme robootika ehk paindlike materjalide kasutamine on eriti oluline eksoskelettide puhul. Materjalide areng vähendab vigastuste ohtu, muutab eksoskeletid hõlpsamini paigaldatavaks ja parandab manööverdusvõimet. Müügivalmis eksoskeletid võivad oluliselt parandada nende inimeste olukorda, kes kannatavad tööga seotud vigastuste all või on füüsiliste piirangutega.


Eksoskeletone kasutatakse kehakaalu toetamiseks, tõstmisel abistamiseks või kasutaja keha stabiliseerimiseks.  Eksoskeletonid on võimelised isegi osaliselt halvatud inimestel uuesti liikuda ja sellepärast on see minu meelest väga vajalik ja tõepoolest imeline leiutis.

Kasutatudallikad:

https://www.roboticsbusinessreview.com/robo-dev/exoskeletons-uses-beyond-healthcare/

https://medicalfuturist.com/exoskeleton-technology/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT ja Eetika

  Viimase nädala teema on firmade eetikakoodeksid. Valisisin firmaks kelle, eetikakoodeksiga lähmalt tutvusin, Apple’i. Mina arvan, et kindlasti on hea panna eetikakoodeks kirja, sest siis on teada firma ideed ja vaated kuidas asjad käima peaks ja nii teavad saab ka teada kohe ka töötaja, kas firma ja tema vaated kattuvad, et arusaada, kas see on sobiv koht talle. Mina lugesin lähmalt IBM-I eetikakoodeksit. Nende eetikakoodeks jaotub mitmesse osasse. Üks neist on näiteks: IBM ei kasuta mis tahes tüüpi sunniviisilist või tahtevastast tööd, tööle asumine on vabatahtlik. Sam,uti ei kasuta and ka lapstööjõudu, mis on minu jaoks väga oluline, firmade puhul kelle tooteid või teenuseid ma kasutan. Osad punktid on ka minu meelest enesestmõistetavad, aga alti on hea need kirja panna, näiteks nagu punkt austuse ja väärikuse kohta:   IBM kohtleb kõiki töötajaid austusega ja väärikalt ega kasuta kehalist karistamist, vägivallaga ähvardamist ega muid füüsilise sundimise või ahistamise vorme, mida
Lisateave

Uus meedia

  Internet on kujundanud inimesi kui tarbijaid. Võimaldades suhtlust läbi interneti on meie suhtlusviis uue meedia tulemusel muutunud. Meil on tänu sellele rohkem teadmisi erinevatest allikatest kui kunagi varem. Kui varem piirasid meie juurdepääsu teadmistele tohutute korporatsioonide tehtud toimetuslikud otsused, siis nüüd on võimalik inimestel end väljendada ajaveebide, veebisaitide, filmide, fotode ja muu kasutaja loodud sisu kaudu. Nüüd saavad inimesed olla mitte ainult tarbijad vaid ka loojad. Uut meediat võrreldes vana meediaga võib välja tuua selle, et vanas meedias on teabe kvaliteedi ja ehtsuse tagamiseks olulised väravavahid. Toimetajad ja tootjad analüüsivad avaldatud teavet, et veenduda selle tõesuses. Teavet kirjutanud inimesed on koolitatud ja kogenud ajakirjanikud ning nende toimetajad kontrollivad ajalehtedes, raadios ja telesaadetes levitatavat. Seevastu uut meediat saavad toota ja levitada kõik, kellel on Internetiühendus, mis toob kaasa valeinformatsiooni. Inter
Lisateave

Eesti infoühiskonna arengukavast

Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 sain lugeda, mis visiooni Eestile nähti vaadates 7 aastat tulevikku. Minu meelest kõige paremini täide läinud visioon on see: Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul. Haridust on tänapäeval IKT kasutamise abil hästi kättesaadav. Kindlasti on ka õppimine väga paindlik, sest saab õppida video salvestuste põhjal ja pole vajadust näiteks tunnis reaalajal kohal olla. Eestis on võimalik ka läbida e-kursusi, mis võimaldavad õppida, ka lisaks töölkäimisele ja nii öelda elukestva õppe raames.  Üks visioon, mis minu meelest ei ole väga hästi täitunud on see: Inimesed on saanud IKT abil niinimetatud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest. IKT kasutuse tõttu saavad k
Lisateave