Grete E-itspea

  Sageli on vaja eritüüpi isiksusi ja inimesi, et viia idufirma hüppelise eduni. Heade näidetena võib tuua Apple'i kaasasutaja Steve Jobs ja Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi. And mõlemad asutasid tehnoloogiaettevõtte, mis mitte ainult ei jätnud Silicon Valleysse oma jälge, vaid on loonud tooteid, mis on muutnud miljonite inimeste elusid. Mida saab aga öelda Jobsi ja Zuckerbergi kui juhtide kohta? Nende sarnasused: mõlemal mehel on kõrgmad abitsioonid kui lihtsalt raha teenimine, Jobsi vara väärtus oli tema surma ajal 3 miljardit dollarit, siiski seadis ta maailma kõrgeima kvaliteediga toodete valmistamise kõigest muust kõrgemale. Ja kuigi Facebooki tegevjuht on valmis ettevõtte IPOga uskumatult rikkaks saama, on tema peamine eesmärk olnud inimeste ühendamine üle kogu maailma. Nende erinevused Tooted vs. inimesed: tulu poolest on Apple eelkõige riistvaraettevõte. Selle põhjuseks on asjaolu, et Jobsil oli tootetundlikkus ja ta lahendas probleeme, millest tarbijad isegi ei tea

  Mis on professionaalsus täpsemalt? Arusaamu, kes on proffesionaal on kindlasti palju erinevaid. Mõne jaoks võib olla proffesionaal inimene, kes teenib oma erialal suurt raha, teise jaoks jälle, kellel on palju erinevaid tunnistusi ja nii edasi. Autor Merrium-Webster, on öelnud “Proffesionaali defineerivad järgmised omadused: oskused, hea otsustusvõime ja viisakas käitumine”. Mina arvan, et professionaali eristab oma ala harrastajast kindlasti, pühendumus ja suhtumine. Professionaalil on kindlasti ka olemas pagas teadmistega oma eriala kohta ja palju kogemust ja portfoolio, kus on näha, mida ta reaalselt on teinud. Seda piiri aga tõmmata profesionaaliks saamise ette on aga väga raske. Mina arvan veel, et proffesionaali tunneb kindlasti ära selle järgi kui ta on panustanud oma alasse märgatavalt ja ta teeb seda mingi suurema eesmärgi nimel, mitte nagu raha või kuulsus, see eeldab endast ka varem mainitud proffesionaalset käitumist ja suhtumist. Kokkuvõtteks võib öelda, et professiona

Tugev copyleft: sellised litsentsid tahavad, et lõpptootel  oleksid samad litsentsid litsentsid nagu alguses(täpsemalt tarkvara, mis on tehtud originaali muutmise teel). Aga mis on olulisem, kas kasutajakogemus või lihtsus arendajatele? Sellel juhul on kasu ainult kasutajatel, arendajad peavad raskustega ise hakkama saama. Samuti on seda raske integreerida hübriidsüsteemidesse. Näide sellest võiks olla Sleepycat litsents, mis on kasutusel Oracle Corporationsi poolt. Mis sai nime algse kirjastaja Sleepycat Software järgi. Nõrk copyleft: nagu nimigi ütleb, on see nõrgem kui eelmine. See tähendab, et sellel on teatud piirangud. Sellel on samad nõuded nagu tugeval copyleftil, kuid see võimaldab paremat ühenduvust mittevabade süsteemidega. Seda kasutatakse enamasti tarkvararaamatukogude jaoks. Tarkvararaamatukogud on arvutiprogrammide kasutatavad mitte-volitaalsed ressursid. Seega ei nõua teekide copyleft uut tarkvara nende spetsiifiliste litsentside saamiseks. GNU LGPL on suurepärane näi

  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The case of copyright reform"  pakub häid lahendusi veebis jagatavatele intelektuaalomandi probleemidele. See teema on väga ajakohane, sest tänapäeval on ilmselt enamik inimesi kokku puutunud erinevate teoste piraatlusega, mis on autoriõigusega kaitstud. Teises peatükis on autorite poolt tehtud ettepanekud autoriõiguste reformimiseks, ettepanekud kuidas säilitada autoriõigused ärilistel eesmärkidel, kuid kõik mittekaubanduslikud kopeerimised ja kasutamised muuta tasuta kättesaadavaks. Esimese  lahendusena on raamatus välja toodud, moraalsed õigused ei muutu. Autorit tuleb mainida. See on muidugi iseenesest mõistetav, sest teise inimese töid ei ole eetiline omastada. Teise lahenduseks on vaba mittekaubanduslik jagamine. Selle lahenduse eesmärk on vabastada mitte kommertseesmärkidel jagatava teose tasust ja tasu võtta ainult neilt, kes kasutavad teost eesmärgiga raha teenida. Arusaadav, kui kino soovib näiteks näidata, kelle

  8. Reegel Virginia Shea raamatust “Netiquette ütleb “ Austa teiste inimeste privaatsust” ehk (Respect other people's privacy) . Privaatsus tänapäeva maailmas on üha raskemini saavutatav, inimesed elavad tervelt kahes maailmas, virtuaalses ja füüsilises. Selleks, et oma privaatsust kaitsta peab olema hoolikas, eriti internetis. 8. Reegel küll ütleb, et kui päris elus pole viisakas kellegi isklikes asjades sorida, siis nii on ka see netis. Küll, aga leidub palju inimesi, kes just otsivad kohti kust teiste kohta privaatset informatsiooni saada ja seda omakasupüüdlikult ära kasutada. Sellepärast on tähtis jälgida, mida sa netis enda kohta jagad, keda usaldad ja kellele,mis informatsiooni jagad. Minul on olnud näiteks juhuseid, kus on mulle kirjutatud ja küsitud isikliku informatsiooni, kas näietks mingit meeldivat juttu alustades ja siis privaatsete andmeküsimusteni jõudes, muidugi on paljud sellised katsed noorte jaoks näiteks läbinähtavad. Kuid inimesed, kes pole pikaajalised või