Grete E-itspea

  Suurimaks turvariskiks on alati inimene, süsteemidel on alati samad vead, mis on nende loojatel. Kevin Mitnick on loonud valemi, mis väidetavalt peaks vältima mõningaid turvalisusega seotud probleeme. Kevin Mitnick on USA arvutiturbeekspert, autor ja süüdi mõistetud häkker. Ta on peamiselt tuntud oma kõrgetasemeliste arvuti- ja sidekuritegude eest, mille eest ta pidi ka aega vanglas veetma. Oma raamatus väidab ta, et turvalisus on kombinatsioon tehnoloogiast, koolitusest ja reeglitest: tehnoloogia hõlmab muu hulgas võrke, tulemüüre ja viirusetõrjetarkvara, koolitus hõlmab erinevate rünnakute teadvustamist ja reeglid hõlmavad erinevaid protsesse ja eeskirju. Usun, et kui neid kolme peamist aspekti õigesti kasutada, on võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi. Tänapäeval on paljudel töökohtadel nõudeks teadmised IT-st mingi tasemeni. Kuidas näiteks viiruste eest arvutit kaitsta ja kuidas Wordi kasutada. Ka on tänapäeval paljude jaoks enesestmõistetav teadmised, kuidas ennast veebi

  Minu jaoks üks üks huvitav tugilahendus on näiteks eksoskelet. Meditsiinilised eksoskeletid on loodud aitama inimeste liigeste/jäsemete liikumist teatud kindlal viisil, kui nende funktsionaalsus on piiratud ehk siis eksoskeleton on põhimõtteliselt robotstruktuurid, mis kinnitatakse liigeste külge, et asendada lihasjõudu, kui seda vaja läheb või inimesel endal seda pole. Eksoskeletid aitavad näiteks amputeeritute ja teiste liikumispuudega inimeste kõndida. Konsultatsioonifirma Frost & Sullivan andmetel juhitakse uut eksoskeleti põlvkonda AI kaudu ja integreeritakse neid seadmeid nutika robootikaga. Pehme robootika ehk paindlike materjalide kasutamine on eriti oluline eksoskelettide puhul. Materjalide areng vähendab vigastuste ohtu, muutab eksoskeletid hõlpsamini paigaldatavaks ja parandab manööverdusvõimet. Müügivalmis eksoskeletid võivad oluliselt parandada nende inimeste olukorda, kes kannatavad tööga seotud vigastuste all või on füüsiliste piirangutega. Eksoskeletone kasutata

Mis on kasutatavus? Kasutatavust võib kirjeldada kui süsteemi võimet pakkuda kasutajatele  mingi objekti kasutuslihtsust ning selle kasutamaõppimise kergust. , ning võimaldada samal ajal kogemust nautimist.[1] Disainerid mõõdavad tavaliselt disaini kasutatavust kogu arendusprotsessi vältel.[2] “Usability is about human behavior. It recognizes that humans are lazy, get emotional, are not interested in putting a lot of effort into, say, getting a credit card and generally prefer things that are easy to do vs. those that are hard to do.” Nii on kasutajasõbralikkuse kohta öelnud — David McQuillen, ex-Swiss banker and founder of Sufferfest cycling workout resources. Tookisn heaks kasutatavuse näiteks Paypali, sest leian, et seda on väga lihtne kasutada   ning tegevused nende appis on minu jaoks mugava. Enne kui Paypal 2014. aastal oma ümberkujundatud veebisaidiga välja tuli oli sait liiga keeruline. Sellest ajast peale on Paypal oma veebisaitide ja mobiilirakenduste kasutuskogemust lihtsust

  11. Nädala teemaks on “arendus ja- ärimudelid”. Blogis kirjutan freemium mudelist ja näiteks, kus seda kasutatakse. Termin “freemium”  tuleb sõnadest “free” pluss “premium”. Miks on see mudel hea ja mis selles puudu võiks jääda? Freemiumi mudeliga on toote kõige elementaarsemad teenused kõigile tasuta, samas kui mõne parema lisafunktsiooni eest tuleb maksta näiteks igakuist tasu, mis võib siis olla vastavalt lisaväärtustele erineva hinnaga.   Freemiumi strateegia atraktiivsust soodustavad mitmed tegurid. Kuna tasuta funktsioonid on võimas turundustööriist, võimaldab mudel uuel ettevõtmisel laieneda ja meelitada ligi kasutajabaasi, kulutamata ressursse kulukatele reklaamikampaaniatele või traditsioonilisele müügipersonalile. Flickr, YouSendIt, Evernote, 37signals ja PDF Online on mõned näited edukatest freemium-ettevõtetest. Ka näiteks Skype'i võib liigitada freemium-teenuseks. Flickr on näide veebiplatvormist, mis kasutab Freemiumi ärimudelit. Flickr on segu fotode jagamise s

  Eric S. Raymondi poolt kirjutatud “How To become a hacker” on huvitav teos, mis kirjeldab reegleid ja harjumusi, selle kohta milline peaks olema üks häkker. Hea on kohe algusest leitav kirjeldus, kes on häkker ja, et teda mitte segamini ajada kräkkeriga. Tihti kutsutakse valelikult kräkkereid häkkeriteks ja siin lõigus saab lugeja teada täpselt, miks seda teha ei tohiks . Teos on jaotatud osadesse: Teosest leiab kirjelduse, milline on häkkerlik suhtumine ja mille vastu häkkerlikul inimesel peaks huvi olema. Lugesin sealt välja eelkõige seda, et üks häkker peab olema väga uudishimulik heas mõttes ja ta peab tundma huvi ja kirge probleemide lahendamise vastu. Häkkeri põhioskused, näiteks on kindlasti vajalik õppida programmeerima, siin lõigus tuleb ka välja, kust võiks alustada ja millised on olulised keeled. Samuti ütleb ta, et ära tuleks õppida Unixitesti kasutama ja ka õppida veebi tundma ja HTMLi kirjutama. Mulle need nõuanded väga meeldisid, sest hea selge on eesmärgi suunas