Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform

 

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The case of copyright reform" pakub häid lahendusi veebis jagatavatele intelektuaalomandi probleemidele. See teema on väga ajakohane, sest tänapäeval on ilmselt enamik inimesi kokku puutunud erinevate teoste piraatlusega, mis on autoriõigusega kaitstud. Teises peatükis on autorite poolt tehtud ettepanekud autoriõiguste reformimiseks, ettepanekud kuidas säilitada autoriõigused ärilistel eesmärkidel, kuid kõik mittekaubanduslikud kopeerimised ja kasutamised muuta tasuta kättesaadavaks.

Esimese lahendusena on raamatus välja toodud, moraalsed õigused ei muutu. Autorit tuleb mainida. See on muidugi iseenesest mõistetav, sest teise inimese töid ei ole eetiline omastada.

Teise lahenduseks on vaba mittekaubanduslik jagamine. Selle lahenduse eesmärk on vabastada mitte kommertseesmärkidel jagatava teose tasust ja tasu võtta ainult neilt, kes kasutavad teost eesmärgiga raha teenida.
Arusaadav, kui kino soovib näiteks näidata, kellegi filmi, siis peab ta selle eest autorile maksma. Aga kui näiteks, kooliteater, soovib selle sama filmi põhjal teha etenduse, esineda sellega ja raha teenida, eesmärgiga osta koolile nt mingit tehnikat. Kas ka sellisel juhul on tegemist kommertseesmärgiga? Sest raha tegelikult teenitakse.

Lahendus registration after 5 years on minu arvates hea mõte, sest nii on kõigile teada, kes millise teose autor on ja ka soovi korral autor üles leida.

Lahendus 5: free sampling. Mina arvan, et näiteks muusika remixides kellegi loomingu kasutamiseks, peaks ikkagi autori luba olema,isegi kui see on vaid jupp loomingust ja kui see looming on ära tuntav sinu töös. Küll aga oleks kindlasti hea, kui loomingut saab oma töö inspiratsioonina kasutada.


Allikad:

http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eesti infoühiskonna arengukavast

Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 sain lugeda, mis visiooni Eestile nähti vaadates 7 aastat tulevikku. Minu meelest kõige paremini täide läinud visioon on see: Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul. Haridust on tänapäeval IKT kasutamise abil hästi kättesaadav. Kindlasti on ka õppimine väga paindlik, sest saab õppida video salvestuste põhjal ja pole vajadust näiteks tunnis reaalajal kohal olla. Eestis on võimalik ka läbida e-kursusi, mis võimaldavad õppida, ka lisaks töölkäimisele ja nii öelda elukestva õppe raames.  Üks visioon, mis minu meelest ei ole väga hästi täitunud on see: Inimesed on saanud IKT abil niinimetatud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest. IKT kasutuse tõttu saavad k
Lisateave

Virginia Shea raamatu "Netiquette" 10 käsku

Kujutis
  8. Reegel Virginia Shea raamatust “Netiquette ütleb “ Austa teiste inimeste privaatsust” ehk (Respect other people's privacy) . Privaatsus tänapäeva maailmas on üha raskemini saavutatav, inimesed elavad tervelt kahes maailmas, virtuaalses ja füüsilises. Selleks, et oma privaatsust kaitsta peab olema hoolikas, eriti internetis. 8. Reegel küll ütleb, et kui päris elus pole viisakas kellegi isklikes asjades sorida, siis nii on ka see netis. Küll, aga leidub palju inimesi, kes just otsivad kohti kust teiste kohta privaatset informatsiooni saada ja seda omakasupüüdlikult ära kasutada. Sellepärast on tähtis jälgida, mida sa netis enda kohta jagad, keda usaldad ja kellele,mis informatsiooni jagad. Minul on olnud näiteks juhuseid, kus on mulle kirjutatud ja küsitud isikliku informatsiooni, kas näietks mingit meeldivat juttu alustades ja siis privaatsete andmeküsimusteni jõudes, muidugi on paljud sellised katsed noorte jaoks näiteks läbinähtavad. Kuid inimesed, kes pole pikaajalised või
Lisateave

IT ja Eetika

  Viimase nädala teema on firmade eetikakoodeksid. Valisisin firmaks kelle, eetikakoodeksiga lähmalt tutvusin, Apple’i. Mina arvan, et kindlasti on hea panna eetikakoodeks kirja, sest siis on teada firma ideed ja vaated kuidas asjad käima peaks ja nii teavad saab ka teada kohe ka töötaja, kas firma ja tema vaated kattuvad, et arusaada, kas see on sobiv koht talle. Mina lugesin lähmalt IBM-I eetikakoodeksit. Nende eetikakoodeks jaotub mitmesse osasse. Üks neist on näiteks: IBM ei kasuta mis tahes tüüpi sunniviisilist või tahtevastast tööd, tööle asumine on vabatahtlik. Sam,uti ei kasuta and ka lapstööjõudu, mis on minu jaoks väga oluline, firmade puhul kelle tooteid või teenuseid ma kasutan. Osad punktid on ka minu meelest enesestmõistetavad, aga alti on hea need kirja panna, näiteks nagu punkt austuse ja väärikuse kohta:   IBM kohtleb kõiki töötajaid austusega ja väärikalt ega kasuta kehalist karistamist, vägivallaga ähvardamist ega muid füüsilise sundimise või ahistamise vorme, mida
Lisateave