Juhid ja nende erinevused

 

Sageli on vaja eritüüpi isiksusi ja inimesi, et viia idufirma hüppelise eduni. Heade näidetena võib tuua Apple'i kaasasutaja Steve Jobs ja Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi. And mõlemad asutasid tehnoloogiaettevõtte, mis mitte ainult ei jätnud Silicon Valleysse oma jälge, vaid on loonud tooteid, mis on muutnud miljonite inimeste elusid.

Mida saab aga öelda Jobsi ja Zuckerbergi kui juhtide kohta? Nende sarnasused: mõlemal mehel on kõrgmad abitsioonid kui lihtsalt raha teenimine, Jobsi vara väärtus oli tema surma ajal 3 miljardit dollarit, siiski seadis ta maailma kõrgeima kvaliteediga toodete valmistamise kõigest muust kõrgemale. Ja kuigi Facebooki tegevjuht on valmis ettevõtte IPOga uskumatult rikkaks saama, on tema peamine eesmärk olnud inimeste ühendamine üle kogu maailma.

Nende erinevused

Tooted vs. inimesed: tulu poolest on Apple eelkõige riistvaraettevõte. Selle põhjuseks on asjaolu, et Jobsil oli tootetundlikkus ja ta lahendas probleeme, millest tarbijad isegi ei teadnud. Apple'i seadmed ja tarkvara on sageli nii viimistletud, et kasutajad ei pea vaeva nägema tootejuhendite lugemisega.

Facebook seevastu kasutab inimestest lähtuvat lähenemisviisi, lisades pidevalt funktsioone ja teenuseid, mis hoiavad kasutajaid mitmel viisil ühendatud. See arenduslähenemine, mida Facebook nimetab oma SEC-i dokumentides "häkkerite viisiks", võib pakkuda rikkalikku kogemust, kuid see võib põhjustada ka kasutatavuse halvenemist, kui uued funktsioonid on pooleli või liiga arenenud, et inimesed saaksid neid hõlpsasti omaks võtta.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT ja Eetika

  Viimase nädala teema on firmade eetikakoodeksid. Valisisin firmaks kelle, eetikakoodeksiga lähmalt tutvusin, Apple’i. Mina arvan, et kindlasti on hea panna eetikakoodeks kirja, sest siis on teada firma ideed ja vaated kuidas asjad käima peaks ja nii teavad saab ka teada kohe ka töötaja, kas firma ja tema vaated kattuvad, et arusaada, kas see on sobiv koht talle. Mina lugesin lähmalt IBM-I eetikakoodeksit. Nende eetikakoodeks jaotub mitmesse osasse. Üks neist on näiteks: IBM ei kasuta mis tahes tüüpi sunniviisilist või tahtevastast tööd, tööle asumine on vabatahtlik. Sam,uti ei kasuta and ka lapstööjõudu, mis on minu jaoks väga oluline, firmade puhul kelle tooteid või teenuseid ma kasutan. Osad punktid on ka minu meelest enesestmõistetavad, aga alti on hea need kirja panna, näiteks nagu punkt austuse ja väärikuse kohta:   IBM kohtleb kõiki töötajaid austusega ja väärikalt ega kasuta kehalist karistamist, vägivallaga ähvardamist ega muid füüsilise sundimise või ahistamise vorme, mida
Lisateave

Uus meedia

  Internet on kujundanud inimesi kui tarbijaid. Võimaldades suhtlust läbi interneti on meie suhtlusviis uue meedia tulemusel muutunud. Meil on tänu sellele rohkem teadmisi erinevatest allikatest kui kunagi varem. Kui varem piirasid meie juurdepääsu teadmistele tohutute korporatsioonide tehtud toimetuslikud otsused, siis nüüd on võimalik inimestel end väljendada ajaveebide, veebisaitide, filmide, fotode ja muu kasutaja loodud sisu kaudu. Nüüd saavad inimesed olla mitte ainult tarbijad vaid ka loojad. Uut meediat võrreldes vana meediaga võib välja tuua selle, et vanas meedias on teabe kvaliteedi ja ehtsuse tagamiseks olulised väravavahid. Toimetajad ja tootjad analüüsivad avaldatud teavet, et veenduda selle tõesuses. Teavet kirjutanud inimesed on koolitatud ja kogenud ajakirjanikud ning nende toimetajad kontrollivad ajalehtedes, raadios ja telesaadetes levitatavat. Seevastu uut meediat saavad toota ja levitada kõik, kellel on Internetiühendus, mis toob kaasa valeinformatsiooni. Inter
Lisateave

Eesti infoühiskonna arengukavast

Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 sain lugeda, mis visiooni Eestile nähti vaadates 7 aastat tulevikku. Minu meelest kõige paremini täide läinud visioon on see: Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul. Haridust on tänapäeval IKT kasutamise abil hästi kättesaadav. Kindlasti on ka õppimine väga paindlik, sest saab õppida video salvestuste põhjal ja pole vajadust näiteks tunnis reaalajal kohal olla. Eestis on võimalik ka läbida e-kursusi, mis võimaldavad õppida, ka lisaks töölkäimisele ja nii öelda elukestva õppe raames.  Üks visioon, mis minu meelest ei ole väga hästi täitunud on see: Inimesed on saanud IKT abil niinimetatud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest. IKT kasutuse tõttu saavad k
Lisateave