Grete E-itspea

  Mis on professionaalsus täpsemalt? Arusaamu, kes on proffesionaal on kindlasti palju erinevaid. Mõne jaoks võib olla proffesionaal inimene, kes teenib oma erialal suurt raha, teise jaoks jälle, kellel on palju erinevaid tunnistusi ja nii edasi. Autor Merrium-Webster, on öelnud “Proffesionaali defineerivad järgmised omadused: oskused, hea otsustusvõime ja viisakas käitumine”. Mina arvan, et professionaali eristab oma ala harrastajast kindlasti, pühendumus ja suhtumine. Professionaalil on kindlasti ka olemas pagas teadmistega oma eriala kohta ja palju kogemust ja portfoolio, kus on näha, mida ta reaalselt on teinud. Seda piiri aga tõmmata profesionaaliks saamise ette on aga väga raske. Mina arvan veel, et proffesionaali tunneb kindlasti ära selle järgi kui ta on panustanud oma alasse märgatavalt ja ta teeb seda mingi suurema eesmärgi nimel, mitte nagu raha või kuulsus, see eeldab endast ka varem mainitud proffesionaalset käitumist ja suhtumist. Kokkuvõtteks võib öelda, et profess...

Tugev copyleft: sellised litsentsid tahavad, et lõpptootel  oleksid samad litsentsid litsentsid nagu alguses(täpsemalt tarkvara, mis on tehtud originaali muutmise teel). Aga mis on olulisem, kas kasutajakogemus või lihtsus arendajatele? Sellel juhul on kasu ainult kasutajatel, arendajad peavad raskustega ise hakkama saama. Samuti on seda raske integreerida hübriidsüsteemidesse. Näide sellest võiks olla Sleepycat litsents, mis on kasutusel Oracle Corporationsi poolt. Mis sai nime algse kirjastaja Sleepycat Software järgi. Nõrk copyleft: nagu nimigi ütleb, on see nõrgem kui eelmine. See tähendab, et sellel on teatud piirangud. Sellel on samad nõuded nagu tugeval copyleftil, kuid see võimaldab paremat ühenduvust mittevabade süsteemidega. Seda kasutatakse enamasti tarkvararaamatukogude jaoks. Tarkvararaamatukogud on arvutiprogrammide kasutatavad mitte-volitaalsed ressursid. Seega ei nõua teekide copyleft uut tarkvara nende spetsiifiliste litsentside saamiseks. GNU LGPL on suurepärane...

  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The case of copyright reform"  pakub häid lahendusi veebis jagatavatele intelektuaalomandi probleemidele. See teema on väga ajakohane, sest tänapäeval on ilmselt enamik inimesi kokku puutunud erinevate teoste piraatlusega, mis on autoriõigusega kaitstud. Teises peatükis on autorite poolt tehtud ettepanekud autoriõiguste reformimiseks, ettepanekud kuidas säilitada autoriõigused ärilistel eesmärkidel, kuid kõik mittekaubanduslikud kopeerimised ja kasutamised muuta tasuta kättesaadavaks. Esimese  lahendusena on raamatus välja toodud, moraalsed õigused ei muutu. Autorit tuleb mainida. See on muidugi iseenesest mõistetav, sest teise inimese töid ei ole eetiline omastada. Teise lahenduseks on vaba mittekaubanduslik jagamine. Selle lahenduse eesmärk on vabastada mitte kommertseesmärkidel jagatava teose tasust ja tasu võtta ainult neilt, kes kasutavad teost eesmärgiga raha teenida. Arusaadav, kui kino soovib näiteks näidata, k...

  8. Reegel Virginia Shea raamatust “Netiquette ütleb “ Austa teiste inimeste privaatsust” ehk (Respect other people's privacy) . Privaatsus tänapäeva maailmas on üha raskemini saavutatav, inimesed elavad tervelt kahes maailmas, virtuaalses ja füüsilises. Selleks, et oma privaatsust kaitsta peab olema hoolikas, eriti internetis. 8. Reegel küll ütleb, et kui päris elus pole viisakas kellegi isklikes asjades sorida, siis nii on ka see netis. Küll, aga leidub palju inimesi, kes just otsivad kohti kust teiste kohta privaatset informatsiooni saada ja seda omakasupüüdlikult ära kasutada. Sellepärast on tähtis jälgida, mida sa netis enda kohta jagad, keda usaldad ja kellele,mis informatsiooni jagad. Minul on olnud näiteks juhuseid, kus on mulle kirjutatud ja küsitud isikliku informatsiooni, kas näietks mingit meeldivat juttu alustades ja siis privaatsete andmeküsimusteni jõudes, muidugi on paljud sellised katsed noorte jaoks näiteks läbinähtavad. Kuid inimesed, kes pole pikaajalised või...

Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 sain lugeda, mis visiooni Eestile nähti vaadates 7 aastat tulevikku. Minu meelest kõige paremini täide läinud visioon on see: Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul. Haridust on tänapäeval IKT kasutamise abil hästi kättesaadav. Kindlasti on ka õppimine väga paindlik, sest saab õppida video salvestuste põhjal ja pole vajadust näiteks tunnis reaalajal kohal olla. Eestis on võimalik ka läbida e-kursusi, mis võimaldavad õppida, ka lisaks töölkäimisele ja nii öelda elukestva õppe raames.  Üks visioon, mis minu meelest ei ole väga hästi täitunud on see: Inimesed on saanud IKT abil niinimetatud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest. IKT kasutuse tõttu saav...

  Internet on kujundanud inimesi kui tarbijaid. Võimaldades suhtlust läbi interneti on meie suhtlusviis uue meedia tulemusel muutunud. Meil on tänu sellele rohkem teadmisi erinevatest allikatest kui kunagi varem. Kui varem piirasid meie juurdepääsu teadmistele tohutute korporatsioonide tehtud toimetuslikud otsused, siis nüüd on võimalik inimestel end väljendada ajaveebide, veebisaitide, filmide, fotode ja muu kasutaja loodud sisu kaudu. Nüüd saavad inimesed olla mitte ainult tarbijad vaid ka loojad. Uut meediat võrreldes vana meediaga võib välja tuua selle, et vanas meedias on teabe kvaliteedi ja ehtsuse tagamiseks olulised väravavahid. Toimetajad ja tootjad analüüsivad avaldatud teavet, et veenduda selle tõesuses. Teavet kirjutanud inimesed on koolitatud ja kogenud ajakirjanikud ning nende toimetajad kontrollivad ajalehtedes, raadios ja telesaadetes levitatavat. Seevastu uut meediat saavad toota ja levitada kõik, kellel on Internetiühendus, mis toob kaasa valeinformatsiooni. I...

  Internet on küll meile tuttav kuid suhteliselt uus nähtus, mis pärineb aastast 1983. Enamasti on internet kasutatud teabe leidmiseks või jagamiseks, see on inimesteni toonud täiesti uue maailma. Lõputu informatsioon, mis on vaid mõne klikki kaugusel. Internet on ka asendamas paljusi varasemalt ajamahukaid otsinguid või tegevusi ja muutnud need kiiremaks ja mugavamaks. Mis on aga internet juures jäänud samaks ja mis on jäänud ajalukku. Võrgustikus on mitu kihti, alustades füüsilisest ja lõpetades rakendusega. Internet Relay Chat ehk IRC on tekstipõhine suhtlusprotokoll, mida kasutatakse klientide ja serverite vahel, kliendi/serveri võrgumudelis. See loodi 1988. aastal ja on siiani kasutusel. Parimad IRC -võrgud varustasid 2011. aastal üle 100 miljoni kasutaja sekundis! IRC -d on uuendatud, et pakkuda veelgi paremat kogemust krüpteerimise, rünnakute leevendamise ja lisateenustega. Inimeste ürgneinstinkt on suhtlemisvajadus. Sughtlemine pole vajalik ainult inimeste jaoks, vaid k...