Grete E-itspea

  Viimase nädala teema on firmade eetikakoodeksid. Valisisin firmaks kelle, eetikakoodeksiga lähmalt tutvusin, Apple’i. Mina arvan, et kindlasti on hea panna eetikakoodeks kirja, sest siis on teada firma ideed ja vaated kuidas asjad käima peaks ja nii teavad saab ka teada kohe ka töötaja, kas firma ja tema vaated kattuvad, et arusaada, kas see on sobiv koht talle. Mina lugesin lähmalt IBM-I eetikakoodeksit. Nende eetikakoodeks jaotub mitmesse osasse. Üks neist on näiteks: IBM ei kasuta mis tahes tüüpi sunniviisilist või tahtevastast tööd, tööle asumine on vabatahtlik. Sam,uti ei kasuta and ka lapstööjõudu, mis on minu jaoks väga oluline, firmade puhul kelle tooteid või teenuseid ma kasutan. Osad punktid on ka minu meelest enesestmõistetavad, aga alti on hea need kirja panna, näiteks nagu punkt austuse ja väärikuse kohta:   IBM kohtleb kõiki töötajaid austusega ja väärikalt ega kasuta kehalist karistamist, vägivallaga ähvardamist ega muid füüsilise sundimise või ahistamise vo...

  Suurimaks turvariskiks on alati inimene, süsteemidel on alati samad vead, mis on nende loojatel. Kevin Mitnick on loonud valemi, mis väidetavalt peaks vältima mõningaid turvalisusega seotud probleeme. Kevin Mitnick on USA arvutiturbeekspert, autor ja süüdi mõistetud häkker. Ta on peamiselt tuntud oma kõrgetasemeliste arvuti- ja sidekuritegude eest, mille eest ta pidi ka aega vanglas veetma. Oma raamatus väidab ta, et turvalisus on kombinatsioon tehnoloogiast, koolitusest ja reeglitest: tehnoloogia hõlmab muu hulgas võrke, tulemüüre ja viirusetõrjetarkvara, koolitus hõlmab erinevate rünnakute teadvustamist ja reeglid hõlmavad erinevaid protsesse ja eeskirju. Usun, et kui neid kolme peamist aspekti õigesti kasutada, on võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi. Tänapäeval on paljudel töökohtadel nõudeks teadmised IT-st mingi tasemeni. Kuidas näiteks viiruste eest arvutit kaitsta ja kuidas Wordi kasutada. Ka on tänapäeval paljude jaoks enesestmõistetav teadmised, kuidas ennast v...

  Minu jaoks üks üks huvitav tugilahendus on näiteks eksoskelet. Meditsiinilised eksoskeletid on loodud aitama inimeste liigeste/jäsemete liikumist teatud kindlal viisil, kui nende funktsionaalsus on piiratud ehk siis eksoskeleton on põhimõtteliselt robotstruktuurid, mis kinnitatakse liigeste külge, et asendada lihasjõudu, kui seda vaja läheb või inimesel endal seda pole. Eksoskeletid aitavad näiteks amputeeritute ja teiste liikumispuudega inimeste kõndida. Konsultatsioonifirma Frost & Sullivan andmetel juhitakse uut eksoskeleti põlvkonda AI kaudu ja integreeritakse neid seadmeid nutika robootikaga. Pehme robootika ehk paindlike materjalide kasutamine on eriti oluline eksoskelettide puhul. Materjalide areng vähendab vigastuste ohtu, muutab eksoskeletid hõlpsamini paigaldatavaks ja parandab manööverdusvõimet. Müügivalmis eksoskeletid võivad oluliselt parandada nende inimeste olukorda, kes kannatavad tööga seotud vigastuste all või on füüsiliste piirangutega. Eksoskeletone kasu...

Mis on kasutatavus? Kasutatavust võib kirjeldada kui süsteemi võimet pakkuda kasutajatele  mingi objekti kasutuslihtsust ning selle kasutamaõppimise kergust. , ning võimaldada samal ajal kogemust nautimist.[1] Disainerid mõõdavad tavaliselt disaini kasutatavust kogu arendusprotsessi vältel.[2] “Usability is about human behavior. It recognizes that humans are lazy, get emotional, are not interested in putting a lot of effort into, say, getting a credit card and generally prefer things that are easy to do vs. those that are hard to do.” Nii on kasutajasõbralikkuse kohta öelnud — David McQuillen, ex-Swiss banker and founder of Sufferfest cycling workout resources. Tookisn heaks kasutatavuse näiteks Paypali, sest leian, et seda on väga lihtne kasutada   ning tegevused nende appis on minu jaoks mugava. Enne kui Paypal 2014. aastal oma ümberkujundatud veebisaidiga välja tuli oli sait liiga keeruline. Sellest ajast peale on Paypal oma veebisaitide ja mobiilirakenduste kasutuskogemust...

  11. Nädala teemaks on “arendus ja- ärimudelid”. Blogis kirjutan freemium mudelist ja näiteks, kus seda kasutatakse. Termin “freemium”  tuleb sõnadest “free” pluss “premium”. Miks on see mudel hea ja mis selles puudu võiks jääda? Freemiumi mudeliga on toote kõige elementaarsemad teenused kõigile tasuta, samas kui mõne parema lisafunktsiooni eest tuleb maksta näiteks igakuist tasu, mis võib siis olla vastavalt lisaväärtustele erineva hinnaga.   Freemiumi strateegia atraktiivsust soodustavad mitmed tegurid. Kuna tasuta funktsioonid on võimas turundustööriist, võimaldab mudel uuel ettevõtmisel laieneda ja meelitada ligi kasutajabaasi, kulutamata ressursse kulukatele reklaamikampaaniatele või traditsioonilisele müügipersonalile. Flickr, YouSendIt, Evernote, 37signals ja PDF Online on mõned näited edukatest freemium-ettevõtetest. Ka näiteks Skype'i võib liigitada freemium-teenuseks. Flickr on näide veebiplatvormist, mis kasutab Freemiumi ärimudelit. Flickr on segu fotode ...

  Eric S. Raymondi poolt kirjutatud “How To become a hacker” on huvitav teos, mis kirjeldab reegleid ja harjumusi, selle kohta milline peaks olema üks häkker. Hea on kohe algusest leitav kirjeldus, kes on häkker ja, et teda mitte segamini ajada kräkkeriga. Tihti kutsutakse valelikult kräkkereid häkkeriteks ja siin lõigus saab lugeja teada täpselt, miks seda teha ei tohiks . Teos on jaotatud osadesse: Teosest leiab kirjelduse, milline on häkkerlik suhtumine ja mille vastu häkkerlikul inimesel peaks huvi olema. Lugesin sealt välja eelkõige seda, et üks häkker peab olema väga uudishimulik heas mõttes ja ta peab tundma huvi ja kirge probleemide lahendamise vastu. Häkkeri põhioskused, näiteks on kindlasti vajalik õppida programmeerima, siin lõigus tuleb ka välja, kust võiks alustada ja millised on olulised keeled. Samuti ütleb ta, et ära tuleks õppida Unixitesti kasutama ja ka õppida veebi tundma ja HTMLi kirjutama. Mulle need nõuanded väga meeldisid, sest hea selge on eesmärgi su...

  Sageli on vaja eritüüpi isiksusi ja inimesi, et viia idufirma hüppelise eduni. Heade näidetena võib tuua Apple'i kaasasutaja Steve Jobs ja Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi. And mõlemad asutasid tehnoloogiaettevõtte, mis mitte ainult ei jätnud Silicon Valleysse oma jälge, vaid on loonud tooteid, mis on muutnud miljonite inimeste elusid. Mida saab aga öelda Jobsi ja Zuckerbergi kui juhtide kohta? Nende sarnasused: mõlemal mehel on kõrgmad abitsioonid kui lihtsalt raha teenimine, Jobsi vara väärtus oli tema surma ajal 3 miljardit dollarit, siiski seadis ta maailma kõrgeima kvaliteediga toodete valmistamise kõigest muust kõrgemale. Ja kuigi Facebooki tegevjuht on valmis ettevõtte IPOga uskumatult rikkaks saama, on tema peamine eesmärk olnud inimeste ühendamine üle kogu maailma. Nende erinevused Tooted vs. inimesed: tulu poolest on Apple eelkõige riistvaraettevõte. Selle põhjuseks on asjaolu, et Jobsil oli tootetundlikkus ja ta lahendas probleeme, millest tarbijad isegi ei tea...

  Mis on professionaalsus täpsemalt? Arusaamu, kes on proffesionaal on kindlasti palju erinevaid. Mõne jaoks võib olla proffesionaal inimene, kes teenib oma erialal suurt raha, teise jaoks jälle, kellel on palju erinevaid tunnistusi ja nii edasi. Autor Merrium-Webster, on öelnud “Proffesionaali defineerivad järgmised omadused: oskused, hea otsustusvõime ja viisakas käitumine”. Mina arvan, et professionaali eristab oma ala harrastajast kindlasti, pühendumus ja suhtumine. Professionaalil on kindlasti ka olemas pagas teadmistega oma eriala kohta ja palju kogemust ja portfoolio, kus on näha, mida ta reaalselt on teinud. Seda piiri aga tõmmata profesionaaliks saamise ette on aga väga raske. Mina arvan veel, et proffesionaali tunneb kindlasti ära selle järgi kui ta on panustanud oma alasse märgatavalt ja ta teeb seda mingi suurema eesmärgi nimel, mitte nagu raha või kuulsus, see eeldab endast ka varem mainitud proffesionaalset käitumist ja suhtumist. Kokkuvõtteks võib öelda, et profess...

Tugev copyleft: sellised litsentsid tahavad, et lõpptootel  oleksid samad litsentsid litsentsid nagu alguses(täpsemalt tarkvara, mis on tehtud originaali muutmise teel). Aga mis on olulisem, kas kasutajakogemus või lihtsus arendajatele? Sellel juhul on kasu ainult kasutajatel, arendajad peavad raskustega ise hakkama saama. Samuti on seda raske integreerida hübriidsüsteemidesse. Näide sellest võiks olla Sleepycat litsents, mis on kasutusel Oracle Corporationsi poolt. Mis sai nime algse kirjastaja Sleepycat Software järgi. Nõrk copyleft: nagu nimigi ütleb, on see nõrgem kui eelmine. See tähendab, et sellel on teatud piirangud. Sellel on samad nõuded nagu tugeval copyleftil, kuid see võimaldab paremat ühenduvust mittevabade süsteemidega. Seda kasutatakse enamasti tarkvararaamatukogude jaoks. Tarkvararaamatukogud on arvutiprogrammide kasutatavad mitte-volitaalsed ressursid. Seega ei nõua teekide copyleft uut tarkvara nende spetsiifiliste litsentside saamiseks. GNU LGPL on suurepärane...

  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The case of copyright reform"  pakub häid lahendusi veebis jagatavatele intelektuaalomandi probleemidele. See teema on väga ajakohane, sest tänapäeval on ilmselt enamik inimesi kokku puutunud erinevate teoste piraatlusega, mis on autoriõigusega kaitstud. Teises peatükis on autorite poolt tehtud ettepanekud autoriõiguste reformimiseks, ettepanekud kuidas säilitada autoriõigused ärilistel eesmärkidel, kuid kõik mittekaubanduslikud kopeerimised ja kasutamised muuta tasuta kättesaadavaks. Esimese  lahendusena on raamatus välja toodud, moraalsed õigused ei muutu. Autorit tuleb mainida. See on muidugi iseenesest mõistetav, sest teise inimese töid ei ole eetiline omastada. Teise lahenduseks on vaba mittekaubanduslik jagamine. Selle lahenduse eesmärk on vabastada mitte kommertseesmärkidel jagatava teose tasust ja tasu võtta ainult neilt, kes kasutavad teost eesmärgiga raha teenida. Arusaadav, kui kino soovib näiteks näidata, k...

  8. Reegel Virginia Shea raamatust “Netiquette ütleb “ Austa teiste inimeste privaatsust” ehk (Respect other people's privacy) . Privaatsus tänapäeva maailmas on üha raskemini saavutatav, inimesed elavad tervelt kahes maailmas, virtuaalses ja füüsilises. Selleks, et oma privaatsust kaitsta peab olema hoolikas, eriti internetis. 8. Reegel küll ütleb, et kui päris elus pole viisakas kellegi isklikes asjades sorida, siis nii on ka see netis. Küll, aga leidub palju inimesi, kes just otsivad kohti kust teiste kohta privaatset informatsiooni saada ja seda omakasupüüdlikult ära kasutada. Sellepärast on tähtis jälgida, mida sa netis enda kohta jagad, keda usaldad ja kellele,mis informatsiooni jagad. Minul on olnud näiteks juhuseid, kus on mulle kirjutatud ja küsitud isikliku informatsiooni, kas näietks mingit meeldivat juttu alustades ja siis privaatsete andmeküsimusteni jõudes, muidugi on paljud sellised katsed noorte jaoks näiteks läbinähtavad. Kuid inimesed, kes pole pikaajalised või...

Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 sain lugeda, mis visiooni Eestile nähti vaadates 7 aastat tulevikku. Minu meelest kõige paremini täide läinud visioon on see: Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul. Haridust on tänapäeval IKT kasutamise abil hästi kättesaadav. Kindlasti on ka õppimine väga paindlik, sest saab õppida video salvestuste põhjal ja pole vajadust näiteks tunnis reaalajal kohal olla. Eestis on võimalik ka läbida e-kursusi, mis võimaldavad õppida, ka lisaks töölkäimisele ja nii öelda elukestva õppe raames.  Üks visioon, mis minu meelest ei ole väga hästi täitunud on see: Inimesed on saanud IKT abil niinimetatud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest. IKT kasutuse tõttu saav...

  Internet on kujundanud inimesi kui tarbijaid. Võimaldades suhtlust läbi interneti on meie suhtlusviis uue meedia tulemusel muutunud. Meil on tänu sellele rohkem teadmisi erinevatest allikatest kui kunagi varem. Kui varem piirasid meie juurdepääsu teadmistele tohutute korporatsioonide tehtud toimetuslikud otsused, siis nüüd on võimalik inimestel end väljendada ajaveebide, veebisaitide, filmide, fotode ja muu kasutaja loodud sisu kaudu. Nüüd saavad inimesed olla mitte ainult tarbijad vaid ka loojad. Uut meediat võrreldes vana meediaga võib välja tuua selle, et vanas meedias on teabe kvaliteedi ja ehtsuse tagamiseks olulised väravavahid. Toimetajad ja tootjad analüüsivad avaldatud teavet, et veenduda selle tõesuses. Teavet kirjutanud inimesed on koolitatud ja kogenud ajakirjanikud ning nende toimetajad kontrollivad ajalehtedes, raadios ja telesaadetes levitatavat. Seevastu uut meediat saavad toota ja levitada kõik, kellel on Internetiühendus, mis toob kaasa valeinformatsiooni. I...

  Internet on küll meile tuttav kuid suhteliselt uus nähtus, mis pärineb aastast 1983. Enamasti on internet kasutatud teabe leidmiseks või jagamiseks, see on inimesteni toonud täiesti uue maailma. Lõputu informatsioon, mis on vaid mõne klikki kaugusel. Internet on ka asendamas paljusi varasemalt ajamahukaid otsinguid või tegevusi ja muutnud need kiiremaks ja mugavamaks. Mis on aga internet juures jäänud samaks ja mis on jäänud ajalukku. Võrgustikus on mitu kihti, alustades füüsilisest ja lõpetades rakendusega. Internet Relay Chat ehk IRC on tekstipõhine suhtlusprotokoll, mida kasutatakse klientide ja serverite vahel, kliendi/serveri võrgumudelis. See loodi 1988. aastal ja on siiani kasutusel. Parimad IRC -võrgud varustasid 2011. aastal üle 100 miljoni kasutaja sekundis! IRC -d on uuendatud, et pakkuda veelgi paremat kogemust krüpteerimise, rünnakute leevendamise ja lisateenustega. Inimeste ürgneinstinkt on suhtlemisvajadus. Sughtlemine pole vajalik ainult inimeste jaoks, vaid k...

  Tehnoloogia on tänapäeva inimeste igapäevaelus lahutamatu osa. Tänases blogis tahan välja tuua mõned leiutised, mis on olnud teerajajaks seadmetele, mida kasutame ka tänapäeval. Mõned neist isegi vanemad kui võiks arvata. The first VR Head Mounted Display Sword of Damocles Uskuge või mitte, aga virtuaalne reaalsus (VR) on eksisteerinud alates 1968. aastast, kui arvutiteadlane Ivan Sutherland leiutas esimese pea külge kinnitatava ekraani. Arvatakse, et sword of Damocles on esimene pea külge kinnitatud kuvasüsteem, millel on kolmemõõtmelised jälgimisvõimalused. Selle töötasid välja 1968. aastal Ivan Sutherland ja tema õpilane Bob Sproull. Seadistus sisaldas stereoskoopilist kuvamissüsteemi, mis kuvas arvutiprogrammi tulemusi, uuendades ennast vastavalt kasutaja liigutustele. Ka Sword of Domoclesele oli teerajajaid , näiteks 1838. aastal avaldas Charles Wheatstone uurimuse, mis näitas, kuidas aju saab mõlemast silmast vastu võtta kahest sõltumatust kahemõõtmelisest kujutisest koos...